Materjal

Tavalisimaks nõupuuks on Eestis sirge süüga kuusk. Harva kasutati suuremate nõude puhul ka mändi, mis oli oma suure vaigusisalduse pärast väga vastupidavad. Kuuse eeliseks on see, et see ei lähe niiskes seistes siniseks. Kinlasti sobib puunõu valmistamiseks ainult oksavaba materjal. Hea riistapuu tunnuseks metsas on see kui kuusel on suur okste vahe ning maa seest välja tungivad suured juured. Puu küljest võib võtta ka proovimiseks oksa. Kui see lõheneb otse, siis lõheneb samamoodi ka tüvi. Kui puuoksad on allapoole tugevalt längus, siis annab seegi märku, et puu hästi lõheneb. Pisemate nõude puhul on kasutatud ka kadakat ja sangleppa. Küütkannude puhul lisati suurema kontrasti tekitamiseks ka musta tamme. Kannude käepidemed valmistati aga põhiliselt kasest.

Väikese nõu vitsaks peeti kõige sobivamaks kadakat ja sarapuud. Neile lisaks tarvitati aga ka toomingat, pihlakat, paju ja paakspuud. Suuremate nõude valmistamisel kasutati aga kuuseoksi.

Tööriistad

Pakkude lõhestamisel lõhandikeks kasutatakse lõhkumiskirvest ja kiilusid. Nendest lõhutakse kõvera lõhkumisraua abil kumerad riistalauad. Laud võetakse võimalikult ristisüüd.

 Lõhkumisraud.

 

Peale seda vestetakse lauad väikese kumeraservalise kirvega ühtlaseks. Hiljem on selleks kasutatud ka höövleid. Välispinna töötlemiseks kasutati lihthöövlit, sisepinna puhul aga kumerapõjalist rupphöövlit. Õige nõgususe kontrollimiseks kasutati nõu põhja või šabloone.
Põhjalauad ühendatakse omavahel salapulkdega, hööveldatakde tasaseks ning saetakse raamsaega välja.
Järgmisena lükatakse lauaservad pikkhöövlil poolviltu sirgeks, nii et nad täpselt vastamisi kokku sobivad. Edasi tõmmatakse lauale põhjaserva järgi noa otsaga uurde serva märkjooned. Uuramiseks on kasutusel spetsiaalne uuramisjärg. Küljelaud kinnitatakse sellele nööri abil, mida jalaga pingutatakse.


Uurde lõikamine järil.

 

Uurde servade lahtilõikamiseks kasutatakse uurdenuga. See on 3-4 cm pikkuse teraga ja umbes poole meetrise varrega nuga. Varre ots toetatakse lõikamisel lõikele suurema kindluse andmiseks vastu õlga. Keskele jääv kolmnurkne hari lükatakse ära kõvera uuripeitliga. Peamiselt saartel ja Loode-Eestis uurdenoa asemel kumera teraga uurdesaagi.


Uurdenuga ja -peitel
Peale puunõu kokkupanemist tasandati välisküljed liimeistri või hiljem ka höövliga. Pärast välissilumist toimub vitsutamine.Vitsa lõhestamist alustatakse ladvaotsast noa või kirvega ja tõmmatakse siis kätega lõpuni lõhki. Edasi vestetakse vitste sisepind siledaks. Suuremate okste puhul võib see toimuda ka liimeistriga erilisel vitsajäril.
Vitsajäri.

Hljem toimus nõu sisepinna tasandamine voolmetega.

Voolmed.

Kasutatud kirjandus:
Viires, A. 1960. Eesti rahvapärane puutööndus: ajalooline ülevaade. ENSV TA AI, Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.